Veesüsteemides, kus on tegemist veemahu suurenemise või vähenemisega, näiteks soojaveesüsteemid, keskküttesüsteemid jne - on hädavajalik kasutada paisupaake. Selleks kasutatakse nii lahtiseid kui ka kinniseid paisupaake. Kinniste paisupaakide kasutamisel on mitmeid eeliseid võrreldes lahtise paisupaakidega. Pidage meeles - paisupaak paigaldatakse alati tagasivoolu torule.
Kinniste paisupaakide kasutamise eelised:
- Vee aurustumisel keskküttesüsteemis jääb aur süsteemi ja kondenseerub tagasi veeks süsteemi jahtumisel. Vesi võib minna kuumemaks kui 100C (Süsteem ei jookse kunagi tühjaks).
- Temperatuuri mõjul veest eraldub õhk või aur, mis tekitab hüdrolööke. Õigesti paigutatud paisupaak on hüdrolöökide heaks summutajaks vähendades süsteemi purunemisi ja müra süsteemis.
- Liigse õhu sisaldus vees tekitab süsteemi metallist osade korrosiooni, mis vähendab süsteemi eluiga. Välistamaks õhu segunemist veesüsteemis ringleva veega on paisupaak varustatud membraaniga (kotiga), kus membraan eraldab süsteemivee õhust. Kaitstes samas paisupaaki korrosiooni eest, kuna vesi asub membraani (koti) sees ja paagi siseseinad on vahetus kokkupuutes ainult suruõhu või surugaasiga.
Paisupaakidel, mis on valmistatud tavalisest terasest, täidetakse membraani ja paisupaagi seina vaheline ruum roostetamise vältimiseks (tehase poolt) lämmastikuga, mis on ilma lõhna, maitse ja värvuseta gaas. Lämmastik lahustub vees minimaalselt ja ei ole mürgine. Õhus on teda 78% mahu järgi ja sealt teda ka toodetakse.
NB! Tavalise õhuga täitmine vähendab paisupaagi tööiga, kuna õhk sisaldab 5% vett (kaalu järgi) ja 21% hapniku (mahu järgi). See on soojas ruumis asuva paisupaagi läbiroostetamise heaks eeltingimuseks.
Rõhk paisupaagis
Kinnise süsteemi puhul peab rõhk paisupaagis olema 0,1 bar võrra suurem kui süsteemi staatiline surve. Kui rõhk paagis on eelpoolmainitust märkimisväärselt suurem, väheneb oluliselt paisupaagi võime vee kuumenemisest tingitud paisumist kompenseerida. Seetõttu võib surve süsteemis liiga kõrgele tõusta ja süsteem puruneda. Kui rõhk paagis on madalam kui süsteemi staatiline surve, ei ole süsteemis asuva vee temperatuuri langemisel piisavat veereservi ja süsteemi imetakse läbi automaatõhutajate õhku, ülemistes radiaatorites lakkab veeringlus ja ruumid ei lähe soojaks.
Paisupaagi suurus
Paisupaagi maht peab olema ~7...10% kogu keskküttesüsteemi veemahust. Täpsemalt saab arvutada: kausutades järgnevat vakemit: V = (e x C)/1- Pi/Pf 1) Vu = paagi kasulik
Vi = algmaht = V
Vf = lõppmaht
e = paisumistegur, mis vastab külma vee süsteemi (kütet ei ole) ja maksimaalse töötemperatuuri vahele.
Standardsetes seadmetes:
e = 0,04318 (Tmax = 99 °C – Tmin = 10 °C)
C = süsteemi kogu veemahutavus liitrites: katel, boiler, torustik, radiaatorid jne (üldhinnangu kohaselt jääb C 10 kuni 20 liitrit u iga 1000 kcal/h kohta katla võimsusest)
Pi = paagi eelrõhk (absoluutne). See rõhk ei tohi olla madalam kui hüdrostaatiline rõhk punktis, kus paak on on seadme
külge kinnitatud.
Pf = kaitseklapi maksimaalne töörõhk (absoluutne), võttes arvesse kõiki paagi ja kaitseklapi tasandite erinevusi
